Tänu Haapsalu Kutsehariduskeskuse loodusgiidi õpingutele ja Erasmus + toele olin 2025 sügisel kuu aega Maltal. Loodusgiidile kohaselt veetsin võimalikult palju sellest ajast õues ja liikusin jala.
Lühidalt Maltast
Malta maailma kümnes väikseim riik ja üheksas kõige tihedama asustusega riik. Riigi rannajoone pikkus on 196,8 kilomeetrit. Malta hõlmab seitse saart, millest asustatud on kolm suuremat: Malta (246 km²), Gozo (67 km²) ja Comino (2,8 km²). Gozo asub riigi põhjaosas, Malta saar lõunaosas ja Comino saar jääb nende vahele.
Malta põhisaar on veidi üle 43 kilomeetri pikk ja 14,5 kilomeetrit lai, varrega rööpküliku kujuline. Põhjarannikul asub pealinn Valletta. Enamik Malta hoonestatud alast on koondunud siia ja jaguv ka saare keskossa Vallettast Mdina (saare ajalooline pealinn) ning Rabati suunas. Paar suurt asustusala on ka loodes, St Paul’s Bays ja sellest edasi Il-Mellieħas.

Et aga “linn” perspektiivi panna, siis on Valletta pindala ja elanikkonna poolest ELi väikseim rahvuslik pealinn. Enamik poolest miljonist Malta elanikust elab Valletta ümbruse linnapiirkondades.
Malta “vars” koosneb kahest kõrgustikust – Mellieħa Ridge ja Marfa Ridge, mida eraldab Mellieħa laht. Maantee N1 kulgeb Marfa Ridge’ilt ja looderannikul asuvast parvlaevasadamast (kust väljuvad praamid Gozole ja Cominole) kuni Birżebbuġa linnani kagurannikul. Et seada veel asju perspektiivi, siis autosõit saare ühest otsast teise võtab tõenäoliselt üle tunni.
Malta on peamiselt tasane, aga on ka umbes 100-meetri kõrguseid kõrgemaid koht. Kõrgeim punkt, 253 meetri kõrgune, asub Ta’ Dmejrekis, mis on osa piki lõunarannikut kulgevatest Dingli kaljudest.
Gozo on Malta suuruselt teine saar. Rannajoone pikkus on umbes 43 km. Gozo on palju rohelisem, rahulikum ja maaelulisem kui Malta. Tuntud oma kõrgete kaljude ja punaste liivarandade poolest.
Kas Maltal matkata saab?
Muidugi saab. Kuigi Malta on üsna steretüüpne oma rannakuurortide, suurte hotellida ja vilgaste linnade poolest, on sel ka teine nägu.
Tähistatud matkaradu on üsna palju (infot leiab SIIT), aga sain ruttu selgeks, et need on väga turvalised, kulgevad enamasti mööda asfalti või siis laia betoonteed ja on seetõttu väga igavad. Küll mitte minu kiusamiseks, vaid Maltal on pehme lubjakivine pinnas ja seega kõvad teed on vajalikud erosiooni vältimiseks ning raskeveokite/põllumajanduse ligipääsuks. Teede ääred on kohati isegi koledad, sest linnadest väljas kaktuste vahel laiuvad prügihunnikud on üsna tavaline pilt. Seega astusin ma ametlikult rajalt maha.

Üsna populaarsed on mõlema saare rannikud. Kuigi tähistuste seal enamasti pole, saab minu kogemuse põhjal üsna igalt poolt läbi (kõige rohkem leiab punaseid mumme, aga need on maastikuratturite rajad(MMV)). Nii tegin minagi pluss nipet-näpet veel siit ja sealt. Käisin Maltal läbi umbes 350 km (siin sees on ikka linnad ka). Ühe idee Malta saarele ringi tegemiseks leiab SIIT. Minul oli võimalus tulla igal õhtul koju. Kui lähemad rajad said läbi käidud, läks sõiduaeg ühistranspordiga pikaks. Kaks tundi sinna, kust viimati pooleli jäi ja teine kaks tagasi oli üsna tavaline ajakulu. Pealegi käib enamik äärealade busse kord tunnis ja sellega peab arvestama. Minul aega oli, mul oligi selline kohaliku elu-oluga tutvumise kuu. Enamasti sellist aega ei ole.

Kuidas Maltal telkimisega on?
Maltalased ise armastavad telkimist ja väljas viibimist ning nädalavahetustel näeb sageli perekondi ja sõpruskondi kogunemas telkimisaladel. Pannakse püsti suur telk, sinna juurde lauad – toolid, võib olla ka valgustus ja lihtsalt ollakse.
Metsik telkimine on Maltal ametlikult keelatud ja suhtumine rikkumistesse on pigem range. Suurte kottidega matkajaid nägin ja paari telki tegelikult ka, aga võib-olla oli telk oma maal või omanikuga oli kokkulepe. Vales kohas telkimise trahvid algavad 50 eurost ja summa sõltub rikkumise suurusest. Kaitsealal on trahv suurem, samuti kui on tehtud lõket ja jäätud prügi maha. Tõenäoliselt kästakse ka laager kohe kokku panna.
Kohti, kuhu keegi ei näe, kindlasti on, aga seda esmakordse Maltal matkajana ette teada on üsna keeruline. Kuna ilm on enamasti ilus, võiks ju ka kusagil lageda taeva all magada, aga olles kohanud Malta kõige suuremat madu (western whip snake – nagu meie nastik, aga kasvab kuni 1,5 meetri pikkuseks ja on reaalsuses ikka üsna jube), siis mina ise seda ei teeks.
Ametlikud kämpingud
Saarel on üks peamine kämping, Ghajn Tuffieħa Campsite, mis asub läänerannikul Ghajn Tuffieħas. Seda kämpingut haldab Malta Skautide Assotsiatsioon ja see on avatud aastaringselt. Ettetellimine on hädavajalik. Selleks peab enne broneerimist looma veebilehel konto. Tegin seda minagi, aga broneerimissüsteem on üsna algeline ja valisin, mis ma valisin, ikka võeti lisaks platsi rendile ka raha camperi eest. Selle eest saab lisaks ka vetsus käia ja sooja vett kasutada. Köögi kasutamine on lisaks 20 eurot päev ja teenuseid, mille vahel valida, oli veelgi.
Kämping on suur. Seal on 26 erineva suurusega platsi, mis on eraldatud iseloomulike Malta kivimüüride, põõsaste ja lilledega. Telkijad vajavad kõva pinnase jaoks sobivaid telgivaiu. Platsil on tõenäoliselt ka elektripistik, mageveekraan ja lõkkease.
Tualetid ja dušid on lihtsad, kuid piisavad. Seal on ka keemilise tualeti tühjendamise koht ja prügikonteinerid. Peredele on seal ka suur mänguväljak koos jalgpalliväljaku ja amfiteatriga.
Golden Bay, mida peetakse üheks saare parimaks rannaks, asub kämpingust viieminutilise jalutuskäigu kaugusel. Bussiühendus ülejäänud saarega on Golden Bayst olemas. Vallettasse läheb otsebuss.
Kui ise süüa teha, siis võiks teada, et Malta kraanivesi on joodav, aga väga tugeva lõhna ja kõrvalmaitsega. Malta elanikud ise kasutavad enamasti pudelivett. Matkapliidi jaoks gaasi on poodidest lihtne saada.
Comino Campsite
Telkima võib minna ka Cominole.
Telkimine on seal tasuta, aga puuduvad tugiteenused. 400 meetri kaugusel, Blue Lagooni juures, on hooajaliselt mõned kioskid ja tualetid siiski olemas.
Mida seal teha tohib ja mida ei tohi, saab lugeda siit: LINK
“Metsik” telkimine on Maltal lubatud Marfa Ridge’il
Marfa ridge metsik telkimine on reguleeritud kolme määratud alaga, kus saab telkida, ja eelnevalt tuleb hankid luba. Luba on tasuline. Nagu ikka sisselogimine ja enne ei näe midagi: LINK
Need telkimisalad asuvad Marfa Ridge’i idapoolses otsas, mis on vaieldamatult saare kauneim piirkond. Maastik on kivine, kuid kevadeti täis erinevaid lilli männimetsade vahel. Telgi saab siin püstitada metsadesse või rannikuäärsele harjale, kust avaneb vaade Mellieħa lahele.

Aga ka siin on palju reegleid, näiteks:
- Vältige telgi püstitamist kaitsealustele taimedele, leidke tasane ala ja ärge eemaldage taimestikku
- Ära kinnita köisi kaitsealuste puude külge (näiteks Malta mänd)
- Prügi on soovitatud koju kaasa võtta, sest prügikaste on vähe ja rotte palju. Rotid on Maltal reaalsus. Lisaks sellele, et neid on palju, on nad ka kiired ja agressiivsed toidu suhtes. Sel põhjusel soovitatakse toitu hoida kinnistes konteinerites või autos. Auto alla jäänud rotte nägin mitmeid isegi.
Ja veel, vähemalt suvistel nädalavahetustel telgib seal palju kohalikke.
Lõpetuseks
Malta on palju enamat kui pakettreiside ja päikeseküllaste liivarandade sihtkoht. Jah, siin ootab ees ühistransport, mis võib olla paras väljakutse ja maastikud, mis võivad olla kohati kaetud prahiga, aga see ongi osa autentsest Maltast.
Minu kuu aega kinnitas, et Malta ja Gozo on tegelikult suurepärased paigad neile, kes on valmis astuma tähistatud rajalt kõrvale ja võtma vastu väljakutseid. Kuigi metsiku telkimise reeglid on ranged, ja rotid on reaalsus, millega tuleb arvestada, pakub see saarestik vaatamata oma väiksusele mitmekülgseid matkavõimalusi igas ilmakaares.
Kui vajad nõu või abi, võta julgelt minuga ühendust.

Lisa kommentaar