-
17. päev Ghar Lapsi – Blue Grotto
Ghar Lapsist Blue Grottoni Juba hommik algas halvasti. Bussipeatuses tuli siis, kui buss oli juba 5 minutit hiljaks jäänud meelde, et akupank jäi koju. Kodus koodukse kood ei töötanud. Peale 5 minutit ootamist tuli õnneks mingi asjapulk ja lasi mind keldri kaudu sisse. Selleks jaks olid juba kõik kord tunnis käivad bussid läinud ja aega
-
16. päev – St Paul´s Bay
30. oktoober 2025 Panin vahelduseks kuupäeva ka. Muidu pärast ei teagi, millal kõik toimus. “Näita lolli, kes valis majandusaasta lõpuks 30.04?” “Vaata peeglisse!” Ühesõnaga lubasin endale, et esitan sel aastal õigeks ajaks, seega enne kodust välja ei lähe, kui kõik on korras. Iial ei tea, kaua läheb. Õnneks on tänapäeval AI, kes vead kätte näitab
-
15. päev – St Julian´s
Või San Giljan, mis on linna nimi malta keeles. Mulle muide suupärasem. Enne 1800. aastaid oli San Giljan vaid vaikne kaluriküla, mille keskmes olid mõned üksikud hooned, sealhulgas Spinola palee. Linna nimi pärineb selle kaitsepühakult Pühalt Julianuselt, kes on jahimeeste patroon. Iga aasta augusti viimasel pühapäeval tähistatakse linnas traditsioonilist usupüha ehk festat. Eelmise sajandi kuuekümnendatel seitsmekümnendatel
-
14. päev
Plaan oli hea – hakata hommikul Riviera Bayst mööda rannikut minema. Ma arvasin, et seal käib tihedalt busse, aga tegelikkuses ainult nädalavahetusel, nädala sees pooletunniste vahedega ja minu valitu jäi loomulikult tulemata. Riviera rand oli lainega imeline. Inimesed surfasid. Edasi läks seesama MMV2, mille teist otsa ma ükspäev käisin. Kui rada läheb, tähendab saab. Saigi.
-
13. päev – Gozo
Tiidu ja Margitiga Gozol eesmärgiga valmistada ette sealne matk. Siin ei hakka tervest päevast rääkima, vaid toredatest punktidest, millest saab selle matka osa. Kõigepealt Ta’ Pinu basiilika, mille lugu algab juba sajandeid tagasi, kui samas kohas seisis väike, tagasihoidlik kabel. Kuid tõeliselt eriline sündmus leidis aset 1883. aastal. Kohalik talunaine Carmela Grima käis kabeli eest
-
12. päev
Hommikul oli kuidagi uimane olla, see nohu on teinud pea väga paksuks ja üks kõrv enam ei kuule ka, aga see selleks. Vaatasin kaarti ja otsustasin sõita Dinglisse ja hakata sealt mööda rannikut kodu poole tulema. Unistada ju võib. Kõigepealt väljavalitud buss, mis pidi viima Rabati, ei tulnud. Vahe pool tundi. Istusin bussikas. Rabatis Dingi
Malta blogi
Loodusgiidi praktika 14.10-11.11.2025
Kõik, mida ma sain Maltast teada
Matkamine, telkimine, toit, taimed, loomad, rannad, linnad jne
Kuidas ma Maltale sattusin?
Tegelikult oli see sattumise lugu väga lihtne. Õppisin kaks aastat Haapsalu Kutsehariduskeskuses loodusgiidiks. Iga kutsehariduse juurde käib ka kohustuslik praktika. Võimalik on Erasmus pluss programmiga minna ka välisparaktikale. Mina venitasin sellega viimase hetkeni, tegin oma kohustuslikud praktikad Eestis, lõpetasin kooligi vahepeal, aga siis avanes võimalus minna ka välismaale. Jah, see on veel aasta peale lõpetamist võimalik.
Miks Malta? See oli hea turvaline valik. Ma olin seal varem kahel korral käinud. Loodus oli mind lummanud. Oli tekkinud soov vähemalt põhisaarele jala ring peale teha. Lisaks oli võimalus rääkida ära eestikeelne juhendaja. Aitäh, Tiit Krutob ja Malta Elu!
Taganjärele olen veel rohkem vaimustuses. Mingi riigi kohta ei saa sa paremini aimu, kui elades seal sees nagu kohalik. Käisin ringi, kirjutasin, filmisin, pildistasin. Kuu on piisavalt pikk aeg, et jõuda palju ja piisavalt lühike, et kõik ei saanud veel tehtud. Eks süües kasvab ka isu. Siia panen endale mälestuseks ja teistele infoks jõudumööda kirja oma kogemused.
Olen ka igasugu koostöödeks valmis. Otsi mind üles sotsiaalmeedias või kirjuta pillevaljataga@gmail.com
Pille Väljataga
Loodusgiid, fotograaf ja veel palju muud