Magasin hästi, aga hommik algas seiklusrohkelt. Tegin omale filtriga kohvimasinaga tassi kohvi ja võileiba enam soojaks teha ei saanud, sest mikrolaineahi pilti ette ei võtnud. Läks tükk aega, enne kui aru sain, et mikrolaineahi tõenäoliselt töötab, lihtsalt elektrit ei ole kogu korteris. Ainult ruuteris millegipärast oli, aga selle juhe tuleb kusagilt seina tagant ka.
Algul istusin maha ja mõtlesin. Jõin oma kohvi lõpuni. Midagi ei juhtunud. Siis käisin kilbi kallal ka ära, enne kui korteri peremehele kirjutasin. Vastuse sain kiirelt ja see sisaldas järgmist: vaata, kas lift töötab. Kui ei tööta, siis on mingi üldine jama, kui töötab, siis on viga sinu korteris. Vaata kilpi (see oli korras), aga all on mingi teine kilp veel. Läksin seda otsima, aga leida ei jõudnudki, vaid mingi asjalik mees asjatas seal ja võttis asja üle. Selgus, et ka seal all on kõik korras. Laiutas käsi, aga läks aega, mis läks, elektri sain tagasi. Peale seda oli aega juba nii palju kulunud, et kui tahta ka täna midagi asjalikku teha, siis tuli seda tegema hakata.
Valisin Chadwick Lakes matkaraja, sest see on kõigest 2-3 km pikk (ma ei salvestanud ega mõõtnud), aga ei asunud see muidugi mitte lähedal. Kõigepealt bussiga (õnneks ühega) kuhugi, kus keegi teine maha tulla ei tahtnud, siis jala mööda päris hirmsat teed ja siis üksi kusagil võssis, kui nii seda siin öelda võib. Mingil ajal ilus, seda kindlasti. Üksi natuke hirmus. No ja kõige lõpuks jäin vihma käte. Kükitasin infotahvli varjus, mille katus oli kitsas ja hakkas varsti ka läbi tilkuma, aga asus kõrgemal kohal ja vesi üle varvaste ei voolanud. Infotahvleid on seal 26 ja need on teksti poolest ka päris asjalikud. Boonuseks sain neil teada terve portsu Maltal kasvavate taimede nimesid malta ja inglise keeles. No mida üks loodusgiid veel tahta võib.
Lühidalt Chadwick Lakes ei ole järved, vaid org koos rea paisutatud veekogudega, mis tekivad talviste vihmade ajal. Kuna 19. sajandil kasvas Malta rahvastik ja ka Briti sõjaväelased olid kohal, seega vajas riik tõhusamat süsteemi vee säilitamiseks. Ülesanne anti saarele saabunud insener Sir Osbert Chadwick´ile. Piirkonna loodsulike allikate vee ja äravooluvee säilitamiseks tegi insener ettepaneku ehitada orgu tammid.
Aga seal orus on veel huvitavaid asju. Näiteks Wignacourti (rahastaja, kelle abil viidi projekt lõpuks lõpule) akveadukt, mis ehitati 16. sajandil, et juhtida vett looduslikest allikatest mööda maa-aluseid tunneleid Vallettasse. Projekt sai küll lõpuks valmis 1615.
Vahel võib seal näha loomakesi ka – konni või nirki. Mina ei näinud hingelistki.
Vihma jäi sadama kauemaks ja bussiga tagasi tulek oli üsna vaevaline. Käivad need nii kord tunnis ja tegelikkuses mingil suvalisel ajal, täna oli veel eriti lappes. Ei tea, kas rohkem enam väga ootangi. Tagasiteel sattusin Lidl, mis on kodust 1,6 km ja lõpuks võttis bussiga matkamine terve tunni, lisaks veel see, et buss sõitis Google arvamusele vastupidist ringi ja pidin veel bussijaamas ümber istuma. Lihtsalt tahtsin teada, millega see asi lõpeb. Aega mul ju terve kuu.
Lisa kommentaar