Täna käisin Malta kõige suuremat, tuntumat ja arheoloogiliselt kõige uhkemat surnuaeda vaatamas. Addolorata surnuaeda. Mäe otsas, keskel Addolorata kabel. Surnuaed ise terrassidel, sest ikkagi mägi. Palju lilli, sest oli hingedepäev ja kõikde pühakute päev ja siis käiakse surnuaias. Kes sel päeval ei jõua, siis seal lähedal ikka. Ja viiakse lilli. Põhiliselt krüsanteeme. Mind üllatas, et lilled topiti näiteks värava taga läikivasse paberisse ja surnuaias võetakse see läikiv paber jälle ümbert ära. Prügikastid ajasid neist üle.
See on puhkepaik tuhandetele maltalastele, sealhulgas paljudele tuntud ja mõjukatele Malta poliitikutele, kunstnikele ja ühiskonnategelastele. Oleks mõnda teadnud, oleks üles otsinud. Kalmistu on tuntud ka seal asuvate arvukate peenete skulptuuride ja hauamonumentide poolest, mis on loodud mitmete nimekate kohalike skulptorite poolt. Igal juhul peidetud aare ja tasub minna. Ja kuna siin on ruumi vähe, siis pannaksegi üksteise otsa, kui perekond on omale platsi saanud. Maltal krematooriume praegu ei ole. Tuhastada saab praegu ainult välismaal.
Ainult see minek ei olegi nii lihtne. Google suunas üle suure ringtee, servades plekist piirded, kõnniteid maltakatele omaselt ei ole. Seisin seal nõutult ja tegin uut plaani, kuni tuli üks kohalik tüdruk suvaliselt otse üle. Sai tema, saan mina ka. Olen elus.
Kui juba sinnakanti minna, tasub ka sisse astuda täpselt surnuaia teeotsast üle tee olevasse Hiina aeda. See aed ehitati Malta ja Hiina Rahvavabariigi valitsuste koostöös ja see sümboliseerib kahe riigi sõprust ja kultuurivahetust. Pilti ei teinud.
Siis jalutasin veel Sliemast mööda promenaadi pea Sas Giljanini välja ja oligi minu viimase täispäevaga kõik. Õhtul läheme Sveaga, siin elava eestlasega, sööma. Siin pea kõik hotellid lubavad raha eest ka rahvast tänavalt oma buffee-söökidele tulla (nii hommik, lõuna kui õhtu). Astu ainult sisse.
Ka täna on väga tuuline ja ujuma ei saanudki. Talv hakkab vist ikka tulema.
Lisa kommentaar