Malta metsikute nartsisside olemasolust olin teadlik juba oma teisel Malta reisil talvisel koolivaheajal 2025, aga siis ei õnnestunud küll ühtegi leida. Võib-olla ei osanud ma toona veel õigesti otsida.
Paremini läks novembris 2025, kui olin Erasmus+ kaudu kuu aega Maltal loodusgiidi praktikal ja käisin saared risti-põiki läbi. Siis leidsin mõned ja sain teada, et Malta nartsissid õitsevadki oktoobrist märtsini. Jaanuari lõpp ja veebruari algus peaksid olema õitsemise tippaeg.
Nii oligi neljandaks Malta reisiks (veebruari keskpaik 2026) võetud plaani leida ja pildistada veel nartsisse. Oma varasemast kogemusest valisin välja kolm piirkonda, aga kuna aeg oli piiratud, otsustasin kindla peale minna ja küsisin täpsemaid koordinaate ühest suurest Malta Facebooki grupist.
Vastuseks sain loomulikult kõvasti noomida. Neid ei tohi puutuda, ei tohi ligigi minna ja asukohta avaldada ammugi mitte! See meenutas mulle väga eestlasi ja meie “salajasi seenekohti”. Kohalike pahameel on muidugi põhjendatud, sest looduslik nartsiss on Maltal seadusega kaitstud liik. Nende korjamine on rangelt keelatud ja võib kaasa tuua rahatrahvi. Vanasti korjasid kohalikud neid sületäite viisi, et vaasi panna või müüa. See viis liigi peaaegu hävinguni. Õnneks on teadlikkus tõusnud, aga turistid kipuvad neid ikka noppima. Kui õis ära korjata, ei saa sibul piisavalt energiat järgmiseks aastaks ja taim võib hukkuda.
Facebookist laekus pahandamise vahele siiski ka kaks asjalikku vihjet. Ühe piirkonna olin juba ise välja valinud ja teise tundsin pildi järgi ära, aga ei plaaninud minna. Olin sama vaadet juba oktoobris näinud. Tuginen siinkohal oma lemmiklehele maltawildplants.com, mille andmetel leidub Maltal lausa kuus liiki metsikuid nartsisse. See kõige tavalisem ja pilkupüüdvam – Narcissus tazetta – armastab just savist maad ja teda võib leida gariigi vahel (eriti kui seal on palju savist pinnast), harimata põldudel ja niiskemates orgudes. Mõeldud-tehtud!
Esimene päev ja esimene matkaring toimuski Selmuni piirkonna rannajoonel. Ja seal need olidki!!! Ikka palju oli (praegu fotoka mälukaarti vaadates olin teinud ainult 15 pilti, ülejäänud on mälupildid). Päikeselisemal küljel olid lilled juba läbi õitsenud, varjulisemas alles nupus. Ja see lõhn… See oli uskumatult tugev ja magus, kohati isegi uimastav. Polegi imestada, et sõna narcissus tuleb kreekakeelsest sõnast narkao (uimastama/tuimestama). Kui oled selle lõhna kord juba ninna saanud, võid lilli leida kinnisilmigi.
Kreeka mütoloogias oli Narcissus ilus noormees, kes lükkas tagasi kõik, kes teda armastasid. Jumalanna Nemesis karistas teda selle eest ja pani ta armastama oma peegeldust veepinnal. Ta ei suutnud end vaatamast lõpetada ja kukkus lõpuks vette ning suri. Malta nartsisside “kallutatud pead” (nad vaatavad tihti veidi alla) sümboliseerivadki seda eneseimetlust veepeeglis. Minu plaan sai täidetud – mälukaardil oli küll vaid 15 pilti, aga see vaatepilt ja uimastav lõhn jäävad minuga kauaks.
Teisel päeval matkasime Dingli kaljudelt Busketti metsa. Vihje ütles, et lilled on “piknikuplatsist paremal”. Aga mis on parem pool, kui sa ei tea, kuidas see kirjeldaja seisis? Leidsime needki üles puhtalt lõhna järgi. See kinnitas ka fakti, et nartsissid armastavad just niiskemat ja savist pinnast.
Kolmandal päeval jalutasin taas Selmunis, aga risti üle poolsaare. Kuigi vaated olid imelised ja lõhna korra tundsin ka, siis nartsisse seekord ei näinud, nii et igal pool neid siiski ei ole.
Lisa kommentaar