Kas peaks kirjutama ausalt või jätma kirjutamata?
Tänasega on tegelikult kõik korras. Hommikul puhkasin, pühapäev ikkagi ja siis otsustasin käia ära kõige lähemal rajal Xemxija ajaloorajal. Eks see üks paras meh? oli. Algatuseks ikkagi asustuses, seega rahvast rohkem, kui mujal. Mesipuud on toredad. Rooma termid/saunad olid ka. Nägin kohalikku paksu gekot pronksiajast pärit hauakambri seinal kükitamas. Need näitavad, et piirkond oli asustatud juba ammu enne roomlasi. Nägin kartellvagude süsteemi, mis on üks Malta kõige salapärasemaid arheoloogilisi nähtusi. Need on paralleelsed sooned kivises pinnases, mille päritolu ja otstarve on teadmata. Xemxijas on näha osa sellest süsteemist. No ja muidugi prügi, sest need ajaloolised mälestised on põhimõtteliselt kellegi tagahoovis. Põhimõtteliselt saab teha ringi, aga mina tahtsin Google abiga teiselt poolt välja minna. Halb mõte, nagu ikka. Keegi oli vahepeal teele kõrge müüri ette ehitanud ja ei olnud sellest Googlele teada andnud. Aga aega mul ju on, nii et käisin ikka edasi-tagasi.
Preemiks sõitsin Ghadira Baysse ujuma. Mõnus beebirand – liivane, madal, sooja veega ja täna ka kodused lained. Ainult et ei ole tore, kui soolvesi üle pea käib.
Hiljem tegin siin esimest korda süüa. Tavaliselt olen kodust nii kaua ära olnud, et nälg võtab silmanägemist, seega olen ampsanud korraliku kõhutäie väljas ja pärast aitab veinist ka 😀 Ma ei tea, kellele see köök siin tehtud on, aga on pliit ja on kraanikauss ja sea vahe on ainult pind, mis jääb nurka, seega pole isegi lõikelauda kuhugi panna, lõigatavatest rääkimata. Pasta kurnamiseks sõela ei leidnud, küll aga leidsin kraanikausi alt kapist prussaka. Tegelikult üsna ootuspärane. Enne olin just siin lähedal üht suurt tänavale lömastatud isendit imetlenud.
Veel hiljem käisin taas kodu toiduainetega varustamas, sest homme tulevad lapsed ja siis oleks parem olmega mitte tegeleda. Sain teada, et vett saab ühest poest, tomatit teisest, kurki kolmandast ja jäätist neljandast ning tegelikult on kõik kallim, kui mõnes suuremas poes, kuhu tuleb bussiga sõita.
Muide, tegin ka lastele isikustatud Tallinja kaardid. 10 päevaga ei tulnud isegi teadet, et kaart võiks olla töös või et otsus võiks olla positiivne või negatiivne, postkasti tulemisest rääkimata. Õnneks ma ei maksnud nende eest ka midagi. See oligi juba imelik. Aga 2 last ja mõlemal korral sain null-arvega. Ma ei teagi, mis kaardid ma siis nüüd lastele ostan. Õnneks bussikas on lähedal, seal ka müüakse.
Lisa kommentaar