Tänu Haapsalu Kutsehariduskeskusele ja Erasmusele olin 2025 sügisel Maltal loodusgiidi praktikal. Kui sõidupäevad välja arvata, siis täpsemalt 27 päeva. Nagu loodusgiidile kohane, ei olnud ma ükski päev toas. Esialgne plaan oli muuhulgas kõndida läbi kõik Malta matkarajad. Need leiab näiteks SIIT aga mingid MMV tähisega rajad olid märgitud ka mapy appi, mida ma maastikul orienteerumiseks kasutan pea igas riigis. Selgus, et viimased on täiesti läbitavad, aga mõeldud maastikuratturitele.
Üsna ruttu sai selgeks, et nendel ametlikult tähistatud radadel võib olla küll mõni huvitav punkt aga liikumine nende punktide vahel on tehtud väga turvaliseks, ehk siis mööda asfalti või siis laia betoonteed ja seega väga igavad. Nii astusin rajalt maha ja hakkasin päris oma seiklusi looma. Maltal käisin läbi 356 km, millest osa küll linnas ja ports ka oma külas, Bugibbas, ujumas, poes või vee järel käies. Käisin ringi peale nii Malta, kui Gozo saarele, läbisin Victoria liini ja nipet-näpet veel siit ja sealt.
Kuu aega on piisavalt pikk aeg, et saada riigist hoopis teine vaade, kui saab nädalasel turismireisil. Ma elasin korteris, maksin ise oma kulutatud vee ja elektri eest (küll peremehele), pidin ise poodidest leidma üles tuttavad toiduained ja tassima 5-liitrise nõuga koju joogivett, sest Malta kraanivesi on küll tehniliselt joodav, aga mitte joodav. Avastasin juhuslikult selliseid pisiasju, et poes saia saab lasta viilutada, aga selle eest küsitakse lisara või et külmletist kogemata võetud jook on 20 senti kallim. Samuti küsitakse mõnes kohas piruka eest kaardiga tasudes rohkem raha kui sulas makstes. Ja nendest pirukaputkadest saab ka suure kuubiku väga head pitsat (ja topsi kohvi) olematu raha eest.
Õppisin linnapildis ära tundma selle päris maltaka, sest kolmandik Malta elanikest on sisserändajad ning neile lisaks liigub igapäevaselt ringi veel teist samapalju turiste. Ega päris maltakas väga bussiga ei sõida ja teenindajana ei tööta, nii et teda nii lihtne näha ei olegi.
Mida ma loodusgiidina õppisin?
Loomulikult palju.
Millised on Malta erinevad maastikud – rannad (nii liivased kui kivised), orud ja kõrgendikud, märgalad, pargid ja nn metsad. Garriig, kaktused või männikud. Metsades käisin, aga kõik Malta linnualad jäid seekord veel külastamata.
Malta taimed on toredad. Paljud endeemsed. Paljusid ei näinud, sest esimesed vihmad alles sadasid ja riik alles läheb järk-järgult rohelisemaks. Õite tippaeg saabub kevadel. Hinge jäid aga esimesed nartsissid, krookused ja Vahemere sügislill. Kõigil on oma aeg ja maastik, kust otsida ja leida.
Malta loomad: neid saartel palju ei ole. Kõige suurem looduses elav loom Maltal on küülik ja järgmised on rotid. Kumbagi ma oma silmaga ei näinud. Auto alla jäänud rotte oli aga küll. Ei näinud ka siili, küll aga nägin kilpkonni, salamandrit, gekot ja ohtralt sisalikke ning kahjuks või õnneks ka Malta kõige suuremat roomajat (western whipe snake).
Arvan, et kui peaks vaja olema, siis suudan leida igale sihtgrupile sobivad rajad, sest olen palju oma silmaga näinud ja oma jalaga kogenud. Tean, kas saab läbi või ei saa, kas on ilus või ei ole, aga eks olukord on ka kogu aeg muutuses. Objektidel kultuuris rääkima ei kipu, sest selleks on vaja kohaliku giidikooli läbimist.
Praktiline väärtus oli ikka ka. Koos juhendaja Tiit Krutobiga (Malta elu) käisime läbi ja panime paika selle toreda matkareisi matkade marsruudi. Valik on tõesti mitmekülgne ja annab Maltast väga hea ülevaate. Korraldab Rändtigu ja kui tekkis huvi, siis rohkem infot on SIIN. Mina ise olen sel ajal hoopis Hollandis.
Et mitte päris üksi käia, siis käisime eestlastega kord ka Foresta2000 metsas. Oleks võinud rohkem käia. Tore oli.
Kõik plaanid aga ei täitnud ka. Näiteks minu sealoleku ajal külastas Maltal ka üks eestlaste reisigrupp, aga mind juhendajaga kaasa töövarjuks minna ei lubatud ehk siis juhendajat päriselt töötamas ma kõrvalt ei näinudki.
Aga eestikeelset giidi siiski nägin. Käisin Valletta tuuril. Aitäh, Ingrid Eomois. Temaga saab üsna tihti eestikeelsele ekskursioonile minna. Hoia silma peal Alati Malta Facebooki grupil.
Sain tuttavaks ka mõne kohapeal elava eestlasega, seega operatiivne info ja abi on kohapeal ka tulevikus olemas.
Kel vähegi võimalik, siis soovitan välispraktikat igati. Mina olen küll palju palju julgem oma tegemistes ja kogemuste võrra rikkam.
Lisa kommentaar