Malta blogi

Loodusgiidi praktika 14.10-11.11.2025

Malta 25 Dingli – Buskett Woodland

Mõni retk on ikka ilusam kui mõni teine.

Täna ärkasin kell 7, aga ärka millal sa tahad, objektile ikka enne 11 ei jõua. Oli plaan minna Busketti metsa kaudu Dinglisse. Tegelikkuses oli mulle Dinglis soovitatud üht kohalikku toodangut müüvat talupoodi ja ma tahaks koju kaasa võtta Malta oliiviõli. Vaatasin bussis, et pood lahti 13ni, seega tegin plaani ümber ja alustasin sealt. Buss muide sinna Dingi kaljude poole praegu ei käi. Kas ta nüüd enne aprilli üldse ei käi või on kusagil ka mõni auk, ei ole teada. Igal juhul algatuseks kohe pea kilomeetrine jalutuskäik sinna poe ukse taha. Pood aga oli kinni.

Lahjendasin oma pettumust paduturistikohvikus kohviga. Suur kohv oli ainult 2.99. Kliente ikka mõni veel oli, aga rahvast üleliia ei liigu.

Nii oligi ring teistpidi: Dingli kaljud – Ghar il-Kbir koopad – Clapham Junction cart ruts – Buskett mets.
Dingli kaljud olid ilusad nagu ikka. Mind vaimustasid seekord leitud pikaõielised krookused (Crocus longiflorus, malta keeles Żagħfran Salvaġġ), mis peale esimesi sügisvihmasid hakkavad Maltal garriigialadel (Vahemere maadele iseloomulik madal, avatud ja tihti lubjakivisel pinnasel kasvav põõsastik, kus domineerivad aromaatsed ürdid ja väikesed okaspõõsad) õitsema. Need krookused on sirelilillad, kollase õieneeluga ja kuue välisküljelt tumedamate joontega kroonlehega. Looduslikult kasvavad peale Malta veel Itaalias ja Sitsiilias.













Dingli kaljude juurest karjääri taha tuleb täiesti viisakas (küll looduslik kivine) tee.

Għar il-Kbir ehk “Suur Koobas”

Seal oli üks natuke hirmutav luusida, aga koopad on muljetavaldavad.

Koobaste süsteem oli sajandeid koduks troglodüütidest talunikele (cave dwellers ehk koopaasukatele). Need talunikud olid koobastesse sisse seadnud oma elamud, tallid ja panipaigad, elades seal peaaegu täielikus isolatsioonis. Koobastes elati väga algelistes tingimustes. Elanikud (tuntud kui ġħarab malta keeles) tegelesid peamiselt põllumajandusega ja elatusid sellest, mida suutsid ümbritsevatelt maadelt koguda. Koobastik koosnes paljudest omavahel ühendatud ruumidest, mis olid sageli looduslikult tekkinud, kuid mida elanikud olid ka täiendavalt laiendanud.

Għar il-Kbir´i viimased elanikud lahkusid sealt alles 19. sajandil (täpsemalt 1835. aastal), Briti valitsuse korraldusel, kes sundisid nad mujale kolima, et parandada nende elamistingimusi.

Mis on Cart Ruts?

Need on sügavad (kuni 60 cm sügavused), paralleelsed ja umbes 140 cm (4 jala 7 tolli) laiused sooned või rööpad, mis on uuristatud Malta ja Gozo pehmetesse lubjakivipinnastesse. Nende täpne teke on endiselt arheoloogide seas küsimärgi all. Kõige levinuma teooria kohaselt on need tekkinud umbes pronksiajal (umbes 2000–700 eKr) raskete, ratastega vankrite (kärude) või kelkude korduva kasutamise tagajärjel. Aastasadade jooksul kulusid pehmed lubjakiviteed sügavateks rööbasteks. Mõned rööpad jooksevad sadu meetreid ja ristuvad üksteisega keerulistes mustrites. Ei ole selge, mis oli nende otstarve – kas tegemist oli veoteede, niisutussüsteemide või rituaalsete radadega. Nende ebakorrapärasus (nad ei sobi ratta teljevahega) viitab kelkudele.

Clapham Junction on kohalik hüüdnimi Lõuna-Inglismaa suure ja keerulise raudteejaama järgi. Malta asukohale anti see nimi sellepärast, et just seal (Dingli ja Busketti lähedal) on vankrirööpad eriti tihedad ja keeruliselt ristuvad, meenutades eemalt vaadates justkui raudteejaama.

Ja siis taas väga korralik rada korraliku ümbrusega otse Busketti metsa. See ei ole ikkagi meie mõistes mets. Buskett Woodland on Malta oludes suurim metsa‐laadne ala või Malta ainukese pool‑looduslik metsamassiiv. Suurus 47 hektarit. Rahvast liikus ringi usinalt, kes jooksis, kes pidas pikniku. Kahju, et Verdala paleele lähedale ei saanud, aga sinna pandi üles mingit talvist võlumaad. Vaata: https://illuminatedtrailmalta.com/

Kojutulek läks täna nagu kellavärk. Sealtsamast võlumaa aia tagant tuli tühi buss ja Rabatis oli aega ainult 1 jäätis süüa ning 214 tõi Bugibbasse. See on hea buss, tuleb Rabatist teiselt poolt ehk ei satu ummikusse ja ei keeruta ka Mostas ümber rotunda. Igas peatuses ei peatuks ka siis, kui buss oleks rahvast täis. Jäi aega veel oma külas ujumas käia ja rõdul päikeseloojangut nautida. Muide, kui enne sai ümber Bugibba keskväljakul oleva augu mööda auguääri, siis täna ei saanud enam sedagi. Terve ports promenaadist lihtsalt välja lõigatud, aga ehk edaspidi on parem. Silm silmas värsket betooni. Nii siinkandis teid ja kõnniteid tehakse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga