Kolm nädalat Maltal. See aeg on läinud imekiiresti. Kui mind algul ajas see lõputu kaos ühistranspordiga närvi ja siis ajas veel närvi, siis praegu see aeglane elu mulle juba meeldib. Ja päike on võrratu. Ma pole vist kunagi olnud nii pruun kui praegu.
Kui nüüd üks asi välja tuua, mis mind häirib, on hariliku pudelivee maitse. Ma igatsen oma kodust Nõmme kraanivett.
Aga tänane matk pidi olema Tas-Slig walk. Tegelikult ring läbi Marsaskala ja Marsaxlokki. Ma marsaskalas polnud varem käinud, seega sõitsin sinna. Harilik mereäärne linn, oleks võinud ka vahele jätta. Pikk-pikk rannapromenaad, vähe turiste ja palju ehitust. Rada oli aga ilusti plastpostitega tähistatud.
Nagu öeldud, jäi turiste novembri saabudes vähemaks, seega paistab üks blond ja poolpaljas ikka eriti silma. Kohalik on korralikult paksult riides ja riie on tume. Varbad ei ole paljad, tossud on jalas. Nii jäin kohe ühele itaallasele silma. Kutsus kohvikusse. Oleks pidanud minema. Kui itaallasele kõlbab, siis on hea kohv. Mulle minu siit ostetud Lavazza ikkagi üldse ei meeldi ja ma põhimõtteliselt üldse enam ei joo. Isegi Starbucksi, mis on tänava otsas ehk paarisaja meetri kaugusel, pole läinud. Aga see selleks.
Mingil hetkel peale linna tulid jalutajad ikka ka pilti. Seda poolsaare ringi nimetati Munxari matkarajaks. Aken olemas, fort olemas. Klassika. Ainult igasugu keelusilte rohkem kui mujal. See matkarada oli juba Tas-Sligi pealt väljas. Tas-Slig kulges mööda asfalti või siis mööda jämedamat kruusateed, mitte mööda radu.
Ühesõnaga asfalt mulle ei meeldi ja all rannikul paistis ilusti ka rada. Ainult sinna oli vaja kuidagi saada. Kaart näitas rada, keerasin sinna. Ilus kaktuste ja põllu vaheline rada oli, ainult ei linnukütid olid ka täna objektil. Hakkas natuke kõhe. Õnneks pikk lõik ei olnud. Rannikul liikus juba rohkem rahvast.
Sattusin jälle ka St Peter´s Pooli. Laine oli seekord törts suurem, rahvast natuke vähem, aga vees käisin ära. Tegelikult asjata. Edasi tahtsi saada Kaameli kalju juurde. Peetri basseini juures oli aed ees, pidi teele minema. Esimeses teeotsas oli kuri tekst, et ainult farmeritele. Teises oli sama, aga seda juba eirasin. Rahvas seal kaameli kalju juures oli ja kuidagi nad olid sinna saanud. Ujumiseks ja muidu olemiseks väga äge koht.
Edasi tahtsin ka mööda randa minna, aga ees silt, kus peale keelu kirjas, et ootavad ka koerad. Koerad mulle ei meeldi. Tuli üks mees, teiselt poolt, tähendab seda silti ta polnud näinud. Küsisin, et kas seal on koerad. Ta soovitas mööda alumist rada minna, on ohutum. Sattusin soolapannide juurde, kuhu keegi oli mingid kunstpardid ujuma pannud. Ja ehitanud mere äärde maja … kus olid koerad. Ei hakanud proovima, kas saab läbi, tulin tagurpidi tagasi. Tasub ikka silte uskuda. Samas ega vist järgmisesse randa poleks niikuinii saanud. Seal vahepeal oli veel kaevandus ka.
Aga järgmine rand oli veel toredam. Kalanka. Rahvast väga vähe. Vette hüpata sai siin ka, vesi imeilus läbipaistev. Kahjuks ei viitsinud hakata uuesti märgi ujukaid selga ajama.
Ootas ees 3 km asfalti Marsaxlokki. Ja ühel hetkel pidas auti kinni ning juht hõiskas, et Hello, Estonia! Itaallane oli jälle platsis. Küsis, kuhu lähen ja ütles, et tal sama tee. Kuna ikkagi 3 km asfalti, siis läksin peale. Kusjuures oligi sama tee. Aga vahepeal küsis, kas mul mees on ja lapsed on ja kas romantikat oleks vaja. Lubas päeval Maltat näidata ja õhtul restorani viia. Ütlesin ära. Tema ütles, et on härrasmees ja pani ilusti parklas maha. Kolasin küll veel Marsaxlokki vahel eesmärgiga teha üks Aperol, aga temaga õnneks rohkem ei kohtunud. Külma kokteili ka ei saanud. Restodes oli igal pool hind 8.50, kui minu külas sai siiani 4-5 eest. Praegu ei tea, sest pole promenaadile selles kuus jõudnud. Mingid kvartalisisesed kohad on küll kinni pakitud. Itaallast rohkem ei kohanud. Aga ei imesta, kui mõni teine päev kusagil mujal kohtan. Malta on väike. Google näitas Marsaxlokkis koju 17 km ja bussiga tulin seda maad 2 tundi. Kuigi kell oli alles kolme paiku, on Valletta ja Birkirkara ümber ikka ummikud. Muide, see Birkirkara on Malta kõige suurem linn.
Kilomeetreid umbes 14.
Lisa kommentaar