Plaan oli hea – hakata hommikul Riviera Bayst mööda rannikut minema. Ma arvasin, et seal käib tihedalt busse, aga tegelikkuses ainult nädalavahetusel, nädala sees pooletunniste vahedega ja minu valitu jäi loomulikult tulemata.
Riviera rand oli lainega imeline. Inimesed surfasid. Edasi läks seesama MMV2, mille teist otsa ma ükspäev käisin. Kui rada läheb, tähendab saab. Saigi. Oli väga-väga ilus ja väga hirmus. Ma ei tea, kuidas nad seal rattaga sõidavad ja merre ei kuku.
Siis jõudsin Gnejna randa ja opaa! Rehabiliteeritud kilpkonnade vettelaskmine. Peale seda vaatan igas turistipoes kilpkonnasuveniire suure heldimusega.
Kuna tervis oli kehva, otsustasin täna pooleli jätta ja koju tervenema minna. Buss käib kord tunnis. Kui graafikut vaatasin, oli 5 minutit väljumiseni aega. Kui pilgu tõstsin, nägin bussi tagatulesid. Nii palju siis sellest. Ikka hakkasin astuma. Tegelikult jõudsin ringiga tagasi algusesse ehk Golden Baysse ikka ka. Ja sain sealt selle järgmise bussi peale mis tuli minuti pealt õigel ajal. Vot siis.
Aga kuna olin varem kodus, otsustasin postkontoris käia ja vaadata, mis nende laste bussikaartidega saab. Midagi ei saanud, kätte anti. Olin tegelikult üllatunud, sest ma polnud isegi kindel, et nad seal on. Lihtsalt lootsin edasiste sammude osas infot saada.
Õhtul tegin ettevõtte majandusaasta aruannet ja tänu sellele olen ka blogimisega maas.
Lisa kommentaar